top of page

Bulgaaria

Hinnad al.

245€

reisija kohta

Soodsa hinnatasemega ja nostalgilisse Bulgaariasse toimuvad otsereisid uuel hooajal 2020. 
Lennata on võimalik Varna või Burgase lennujaama.

Ühenädalased reisid Varna lennujaama väljuvad kuni 4 korda nädalas ajavahemikus 17.05-13.09.2020 (viimane väljalend Tallinnast Varnasse 13.09.2020) ja 
Burgase lennujaama kuni 4 korda nädalas ajavahemikus 26.05-11.09.2020 (viimane väljalend Tallinnast Burgasesse 11.09.2020)

Kahenädalasi reise on piiratud arvul. Kohtade saadavuse kohta palume saata päring e-maili teel info@emeraudetravel.ee.

Lennuinfo: lennuaeg u 3 tundi

Hind reisipakettidele lennates Burgasesse alates 249€ ja Varnasse al 295€ reisijale kaheses toas.

Bulgaaria paikneb Euroopa kaguosas, Balkani poolsaarel. Riigi pealinn Sofia on tänapäevane ja väga kiiresti arenev linn. Põhjas piirneb Bulgaaria Rumeeniaga, läänes Serbia ja Makedooniaga, lõunas Kreeka ja Türgiga, idas aga uhuvad tema randu Musta mere veed. Must meri seob Bulgaariat Rumeenia, Ukraina, Venemaa, Türgi ja Gruusiaga. Bulgaaria soodne asukoht Lääne- ja Kesk-Euroopasse ning Lähis- ja Kesk-Itta viivate teede ristmikul annab sellele maale turismi suhtes strateegilise tähtsuse. Riigi kogupindala on 110 910 km2 ja piiri pikkus 1820 kilomeetrit, millest 355 kilomeetrit moodustab Musta mere rannik. Bulgaarias elab ligikaudu seitse miljonit inimest, neist 1,5 miljonit pealinnas. Riigikeel on bulgaaria keel, mis kuulub lõunaslaavi keelerühma. Bulgaaria territooriumist moodustavad 60 protsenti mäed, ülejäänu aga tasandikud ja orud.
Suhteliselt väikestele mõõtmetele vaatamata on Bulgaaria maastik väga eripalgeline ning meelitab ligi turiste kogu maailmast. Bulgaaria asub paraskliimavöötmes, mis jaguneb seal kaheks vööndiks. Bulgaaria idaosa kliimale avaldab kõige suuremat mõju Must meri ning lõunaosale Vahemeri. Nende kahe vööndi eraldusjooneks peetakse Stara Planina mäeahelikku. Bulgaaria aasta keskmine temperatuur on 11 ºC. Suvi on seal kuum ja kuiv, talv aga pehme ja lumerohke. Talvine temperatuur varieerub 0 ºC ja -7 ºC vahel. Väga harvadel juhtudel langeb õhutemperatuur 20 külmakraadini. Maastiku reljeef on vahelduv. On ulatuslikke tasandikke ja nõgusid, madalaid ja kõrgeid mägesid, maalilisi orgusid ja sügavaid mäekurusid. Bulgaaria keskmine kõrgus merepinnast on 470 meetrit.

 

Üldinfo

Rahvaarv: 7 576 800 inimest

Pindala: 111 003 km²

Pealinn: Sofia

Geograafia: Bulgaaria asub Balkani poolsaarel. Põhjas on Bulgaarial ühine piir Rumeeniaga, läänes Serbia, Tšernogooria ja Makedooniaga, lõunas – Türgi ja Kreekaga ning idas uhub Bulgaaria randa Must meri. Suurimad linnad on: Plovdiv (479 tuh.), Varna (450 tuh.), Burgas (250 tuh.), Ruse (190 tuh.)

Kliima: Bulgaaria kliima on valdavalt kontinentaalne. Üldiselt on siin jahedam kui mujal Euroopas samal laiuskraadil. Sofia aasta keskmine t° on jaanuaris 4-2°C ja juulis 16-27°C. Varna keskmine t° jaanuaris on 1-6°C ja juulis 19-30°C

Usk: Valitsevaks usundiks on Bulgaarias õigeusk. Bulgaaria kiriku eesotsas on patriarh, kes koos metropoliitidest koosneva Sinodiga moodustab kiriku kõrgema juhtkonna.

Keel: Riigikeeleks on vene keelele lähedane bulgaaria keel. Kuurortide, hotellide ja restoranide teenindav personal oskab reeglina vene, inglise, saksa ja prantsuse keelt.

 

Turism on üks Bulgaaria kõige tähtsamaid ja prioriteetsemaid majandusharusid. Riik on väga rikas kultuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärsuste poolest. Kõige enam on arenenud mere- ja mägiturism. Kuurortides on loodud suurepärased puhketingimused ning seal pakutakse laialdasi võimalusi meelelahutuseks. Loodus on kordumatu ja maaliline: kaunid Musta mere liivarannad ja suurepärased mägikuurordid.

 

Tuntuimad merekuurordid on Kuldsed Liivad, Päikeserannik, Nesebar, Albena ja Sozopol, kuulsaimad mägikuurordid aga Pamporovo, Bansko ja Borovec. Lisaks kaunitele kuurortidele on Bulgaaria kuulus looduslike mineraalvete poolest. Seal  on üle 500 ravimineraalveeallika. Nende läheduses tegutsevad kümblus- ja füsioteraapiaravilad ning sanatooriumid. Samas on ka supelrannad ja basseinid. Bulgaarias on Musta mere rannikut ühtekokku 378 kilomeetrit. Seal on üle 80 supelranna kogupindalaga ligikaudu üheksa miljonit ruutmeetrit. Mõned neist on väga suured, kus saavad sajad külastajad korraga nautida palavat päikest. Vapustava maasikuvaatega maalilistes lahesoppides on ka väikesi ja rahulikke randu. Musta mere vesi on madala soolasisaldusega. See asjaolu koos mõõduka suvetemperatuuriga (23 – 27 kraadi) teeb suplemise puhkajatele eriti meeldivaks. Tõusud ja mõõnad ei ole märkimisväärsed. Puuduvad tugevad allveehoovused ning pole ka selliseid loomi ega taimi, mis võiksid ohustada turistide tervist ja elu. Musta merre suubuvad maalilised jõed, mille suudmeid ümbritsevad jahedad metsad. Mõned jõgedest on laevatatavad väikeste alustega ning pakuvad külastajatele unustamatuid paadiretki. Arvukad suudmelahed on pelgupaigaks kõige erinevamatele ja haruldasematele taimedele ning loomadele. Mõnedes lahtedes on avastatud ravimudalademeid, mis koos sadade mineraalveeallikatega on viinud Bulgaaria Euroopas ühele esikohtadest kümblusravi rikkalike ressursside poolest. Bulgaarias on 16 mäestikku, mis hõlmavad ligi kolmandiku kogu riigi territooriumist. Siin asuvad Balkani pikim mäeahelik (Stara Planina) ning kõige kõrgem mäestik (Rila). Mägede kõrgus on 600 – 2925 meetrit üle merepinna. Laugjad nõlvad vahelduvad kõrgete mäetippude, sügavate kurude ja maaliliste jõeorgudega. Unikaalsed koopad, kaljumoodustised ja kosed meelitavad ligi rohkesti turiste. Mägipiirkondadele on iseloomulik taime- ja loomariigi suur mitmekesisus. Mõnel pool on säilinud looduslikud leht- ja okaspuumetsad, millel vanust 250 – 300 aastat. Pirinis kasvab igivana Baikuševi soomusmänd, mille vanust hinnatakse 1300 aastale. Kliima on siin erakordselt tervislik – soe, kuid mitte kõrvetavalt kuum suvi ning mõõdukalt külm rohkete päikseliste päevadega talv. Lumi püsib mägedes mai lõpuni. Bulgaaria mäestikud – Rila, Pirin, Rodopi, Vitoša ja Stara Planina – pakuvad külastajatele mugavaid tingimusi suusatamiseks ja muude talispordialade harrastamiseks. Suusahooaeg kestab mägikuurortides 190 päeva aastas. Suusaradade kogupikkus on üle 90 kilomeetri. 

 

Suvehooajal on head võimalused aktiivseks turismiks ja mägipuhkuseks. Turistid saavad mitmekesistada oma puhkuseaega jalgsimatkade, jalgrattasõidu, ratsutamise, deltaplaaniga lendamise, langevarjuhüpete, veespordialade, mägironimise, kooparetkede, skaudilaagrite ning muude harrastustega.      

 

Rahvuspühad:

- 3. märts – Bulgaaria osmanite ikkest vabastamise päev. Sellel päeval 1878. aastal kirjutasid Venemaa ja Osmani impeerium alla San Stefano rahulepingule, mis tegi lõpu Vene-Türgi sõjale.

- 1. mai – töörahva püha;

- 6. mai – Bulgaaria armee aastapäev ja vapruse päev;

- 24. mai – slaavi kirjakeele ja bulgaaria kultuuri päev;

- 6. september – Bulgaaria ühinemise päev;

- 22. september – Bulgaaria iseseisvuspäev;

- 1. november – rahvavalgustajate päev;

- 25. detsember – jõulupüha. 

Kuurortid

Päikeserannik (Sunny Beach)

Kuurort Päikeserand on Bulgaaria suurim ning asub Musta mere rannal 32 kilomeetrit Burgasest põhjas, 434 kilomeetri kaugusel pealinnast Sofiast idas ning Nesebari vahetus läheduses. Päikeserand avati 1959. aastal ning sellest ajast peale on seda pidevalt laiendatud. Kuurordi infrastruktuur areneb tormiliselt. Kerkivad uued hotellid, restoranid ja lõbustuskohad. Päikeserannas on ehitatud üle 150 hotelli, arvukalt villasid, puhkemaju ja pansionaate.

Kuurort on pälvinud rahvusvahelise Sinise lipu – supelrandade kvaliteedisertifikaadi, mille on asutanud Euroopa keskkonnakomisjon. Seda antakse iga aasta puhkekohtade vee ja liiva puhtuse kontrolli tulemuste alusel. Päikeserand on üks kõige tuntumaid, elavamaid ja kõige kiiremini arenevamaid kuurorte Bulgaarias.

Päikeserannal on üks kõige avaramaid rannaribasid, mille pikkus on ligi kaheksa kilomeetrit ning laius 30 – 100 meetrit. Peene kuldse liiva, maaliliste luidete, mere ja mägede ühtsus tagavad täisväärtusliku puhkuse.

Kuurordis on rohkesti restorane, ööklubisid, baare, diskoteeke ja ostukeskusi, mis pakuvad unustamatuid muljeid. Burgase ja Varnaga on regulaarne bussiühendus.

Siin on ka palju sportimisvõimalusi. Päikeserand pakub ideaalseid võimalusi sõita purjelaua ja veesuuskadega, teha langevarjuhüppeid, lennata paraplaaniga, purjetada, mängida tennist, rannavõrkpalli või minigolfi, käia paadiretkedel, veeta aega keeglisaalis ning tegelda veel paljude muude harrastustega. Samuti on võimalik sõita jahiga merele.

 

Kuldsed liivad (Golden Sands)
Golden Sands on Musta mere rannikul, Varnast 18 km põhja pool asuv kuurordikompleks, kus kohalikud elanikud ei ela. Mererand on umbes 4 km pikk, ning kohati kuni 100 m laiune. Luksuslik park, kus puude jahedus koos ilusa rannaliivaga loovad unikaalse puhkuseatmosfääri. See ilus looduslik park on tekkinud ilma inimestepoolse sekkumiseta.

Golden Sands on üks üheksast Bulgaaria kuurordist, mis on saanud „Sinine lipp” märgi ökoloogiliselt puhaste randade eest.

Kuurordis on mineraalvee raviallikad, mis kingivad teile tervist ja ilu kogu aasta vältel. Golden Sands kuurordis on olemas kõik: ilus loodus, kaasaegsd hotellid, ööelu ja lai valikumitmesuguseid meelelahutusi,- kõik selleks, et Teie puhkusoleks meeldiv ja unustamatu! Golden Sands on ka noorte turistide meelispuhkepaik. Kuurordis on laias valikus ööklubisid, diskoteeke ning baare, mis pakuvad  rahvuslikku menüüd ning erinevaid meelelahutusprogramme.

 

Soe suvi rõõmustab päikesevannidega maikuust kuni oktoobrini. Keskmine õhutemperatuur on 27ºC ning meri jääb soojaks nii päeval kui ka öösel. Veetemperatuur ulatub 24– 25ºC. Kuurordis on umbes 90 hotelli (2-, 3-, 4- ja 5-tärnilised), mis mis asuvad nii rannikul kui ka pargitsoonis.

 

Ideaalsed tingimused on loodud ka aktiivselepuhkajale ja spordisõpradele - ratsabaas, veesuusatamine, sukeldumisklubid, jalgrattad, tenniseväljakud, võrkpalli- ja korvpalliväljakud, paadid, bowlingusaalid ning palju muud.

Golden Sands kuurordil on ka veepark (42 000 m2) erinevate atraktsioonidega, mis avati 2003. aasta suvel.

Golden Sands on unikaalne loodusenurgake, ideaalne kuurort iga vanuses puhkaja jaoks.

 

Elenite

Mugav Elenite kuurordikompleks asub Bulgaaria idaosas, Musta mere rannikul Päikeserannast idas, Burgase linnast 50 kilomeetri ja Päikeseranna kuurordist kuue kilomeetri kaugusel, Stara Planina mäe jalamil. Elenites on tänapäevased luksushotellid ning ühe- ja kahekorruselised villad, mis paiknevad kogu kuurordikompleksi territooriumil. Kuurordil on ka oma, rohkem kui kilomeetri pikkune liivarand.

Elenitet ümbritsevad rikkaliku taimestikuga sajanditevanused okaspuumetsad. Elenite on alles noor kuurort, mis on ehitatud perekonnapuhkuseks ja klubiturismi vajadusteks. Vapustava mulje jätavad kristallselge vesi ja puhas liivarand. Siinset vaikust ja rahu eelistavad inimesed, kes soovivad hästi puhata ning oma puhkuse meeldivalt veeta. Mereõhk ja okaspuumetsad mõjuvad aga tervistavalt.

Kuurordikompleks on kuulus moodsa tänapäevase arhitektuuri poolest: hotellide ümber on eri sügavusega basseinid nii täiskasvanutele kui ka lastele, õdusad restoranid bulgaaria ja mitmesuguste teiste rahvusköökidega, diskoteegid, kinod, baarid, kohvikud, kauplused ja klubid. Siin on spordirajatisi, tenniseväljakuid ning pakutakse kõiki tingimusi eri veespordialadega tegelemiseks. 

Enamik hotelle töötab all inclusive- (kõik hinnas) süsteemis ning pakub turistidele rohkesti teenuseid, mis muudavad nende puhkuse eriti mugavaks ja meeldivaks. Kuurordi lähistel asub kaunis merelinn Nesebar. Seda tasub kindlasti külastada ning jalutada vanalinnas, kus võib näha iidseid varemeid ja renessansiaegseid hooneid. Bulgaaria ranniku kõige külastatavam koht on kaunis Emine neem, mis asub Bulgaaria idapoolseimas punktis.

 

Nesebar

Nesebar on iidne Euroopa linn, mis rajati üle kolme tuhande aasta tagasi Musta mere väikesele kaljusele poolsaarele. See merelinn asub 35 kilomeetri kaugusel Burgase linnast lõunas, Bulgaaria pealinna Sofiani on sealt 429 kilomeetrit. Linnast põhjas paikneb Bulgaaria Musta mere ranniku suurim kuurort Päikserand, lõunas aga Ravda asula. Viimastel aastatel on Ravdasse ehitatud perehotelle ning Ravda on muutunud atraktiivseks turismipiirkonnaks. 

Nesebaris on kaks linnaosa:  Uus-Nesebar, kus asuvad külalistemajad, erakorterid ja hotellid, mis paistavad silma oma tänapäevase arhitektuuri poolest, ning Vana-Nesebar, mis asub väikesel kaljusel poolsaarel, kujutades endast ajaloolist kesklinna paljude arhitektuurimälestistega.

Linn on säilitanud traaklaste ning vanade kreeklaste ja roomlaste ajaloo. Nesebar tekkis iidsetel aegadel traaklaste kalurikülana. VI sajandil e.m.a rajasid kreeklastest vallutajad selle asemele oma koloonia Mesambria. Aja jooksul arenes Mesambria suureks ja hästi kindlustatud linnaks, kus õitses kaubandus ja arendati kultuuri. Siin vermiti pronks- ja hõbemünte. Esimesel sajandil kuulus Mesambria Rooma võimu alla, hiljem, kuni 812. aastani oli see aga Bütsantsi osa. Tol aastal vallutas linna khaan Krum ning seejärel läks see korduvalt kord bulgaarlaste, kord Bütsantsi valdusse. 1453. aastal vallutas Nesebari Osmani impeerium.

Linna arvukatel kirikutel on suur ajalooline väärtus. Ülemaailmse statistika kohaselt on Nesebar suurima kirikute arvuga linn. Neid on kokku 42. Kõik ei ole siiski säilinud, kuid isegi nende varemed jätavad turistidele sügava mulje. Linnas on vaid üks tegutsev pühakoda, ülejäänud säilinud kirikud aga toimivad kunstigaleriidena. Erilise mulje jätavad Nesebari vanad majad, samuti tuuleveski vanalinna serval.

Linnas on säilinud ka väärtuslikke ajaloomälestisi erinevatest ajastutest – Rooma valitsemisperioodist ja keskajast pärit kindlusemüüride varemed, vanad bütsantslaste ja bulgaarlaste kirikud ning majad, mis ehitati Bulgaaria rahvusliku taassünni perioodil (18.-19. sajandil).

Nesebar pakub külalistele suurt ja mitmekülgset valikut meelelahutusi ja tänapäevaseid vaatemänge, tohutul hulgal erilise köögiga taverne ja restorane, ööklubisid ning diskoteeke, mis tekitavad vapustavaid emotsioone ja jätavad kindlasti erakordse mulje. 

1956. aastal kuulutati Nesebar muuseumlinnaks, 1983. aastast on see aga kantud UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.

 

Obzor

Obzor on merekuurort, mida tuntakse Bulgaaria Musta mere ranniku pärlina. Linn asub 65 kilomeetri kaugusel Varnast, 73 kilomeetri kaugusel Burgasest ning pealinna Sofiasse on sealt 530 kilomeetrit. Obzor paikneb Stara Planina mägede jalamil. Kuurordil on kõige pikem, kuue kilomeetri pikkune liivarand, mis kulgeb piki linna St Atanase neemest kuni lõunapoolse Mona Petra neemeni. Mere ja mägede kooslus on muutnud Obzori üheks eelistatuimaks puhkuse veetmise paigaks igas vanuses turistidele.

Linn on eksisteerinud iidsetest aegadest peale. Esimesed asukad olid traaklased. Algul kutsusid kreeklased seda Navalohoseks, hiljem aga nimetasid ümber Heliopoliseks (Päikeselinnaks). Pärast seda, kui linna vallutasid roomlased, ehitati sinna Jupiteri tempel ning linn sai nimeks Theopolis – Jumala linn. Nüüd võib väikeses pargis näha kreeka ja rooma sammaste jäänukeid. Sajandi keskpaiku rajati siia bulgaarlaste kindlus Kozjak, mille osmanite väed tegid maatasa ning sellele alale kerkis asula Gezeken. 1935. aastast kannab linn Obzori nime.

Mägede ja mere piiril paiknev Obzor on suurepärane puhke- ja meelelahutuskeskus. Linnas on palju väikesi hotelle ja külalistemaju. Väga mugavates rannarestoranides saavad turistid nautida suurepärase köögi hõrgutisi.

Supelranna lähedusse on ehitatud suured hotellid, mis vastavad kõige kõrgematele nõudmistele ja standarditele.

Lisaks mererannale võivad turistid valida oma puhkusepaigaks ka mäed. Linna lähistel on suurepärased metsad.

Obzorist põhjas asub Bjala küla, mis on kuulus selle poolest, et seal valmistatakse aromaatset veini Dimiat. Obzorist lõunas laiub suurepärane ja omaette Irakli supelrand, selle taga on Emine neem ja Emona küla, kus võib näha iidset traaklaste pühamut ning keskaegse kindluse ja kloostri varemeid.

 

Albena
Albena on üks kaunimatest kuurordkompleksidest, kus kohalikud elanikud ei ela. See on väikene paradiis, kus meri ühineb liivaga ning selles kõiges peegeldub õnne päikesekiir.

Albena on üks üheksast Bulgaaria kuurortidest, mis on saanud „Sinise lipuga”, ökoloogiliselt puhaste randade eest.

Albena asub Bulgaaria Riviera põhjaosas, umbes 40 km kaugusel Varnast ja 10 km kaugusel Golden Sandsi kuurordist. Albena – see on soe meri, sport, meelelahutused, restoranid, baarid, peod, ilu- ja mineraalveeallikad!

 

Siin ei ole harjumuslikku linnamüra. Albenas kasutatakse loodussõbralikku ja eksootilist transporti – tõllad, faetonid, nelja rattaga jalgrattad, minirongid.

Albena on Musta mere kuurordikompleksrannikul kõrgkvaliteetsete hotellide ja erinevate meelelahutusvõimalustega. See on ideaalne koht puhkuseks nii täiskasvanutele kui ka lastele. Keskmine õhutemperatuur suvel on 23-28ºC, veetemperatuur – 23-25ºC.

 

Albena sümboliks on Dobrudža hotell, kus on kõigi puhkajate jaoks avatud meditsiini- ja balneoloogiakeskuse uksed. Seal on võimalik nautida lõdvestavaid massaaže, mudavanne, basseini ning spordisaali. Arstid koostavad igale kliendile individuaalse raviprogrammi. Hotellis on ka Internet-klubi, mitu kauplust, kasiino, mänguautomaadid, juuksurid, maa-alused parklad, autorent, restoranid imehea rahvusliku toiduga, mitu baari, kohvik Panoraam, kus avaneb suurepärane võimalus Albena kauni panoraami imetlemiseks.

 

Albena on ka spordikuurort. Albena üheks spordisümboliks on ratsabaas koos ratsakooliga. On palju võimalusi, kuidas Albenas  oma vaba aega sportlikult veeta - võimalik on mängida korvpalli, võrkpalli, jalgpalli, tennist, saab aeroobikas käia, sõita jalgrattaga. Surfi, kaatrid, veesuusatamine, „banaanid”, alveeujumine, langevarjud, paraplaanid – kõik see on teie puhkuse jaoks!  Kuurordikeskuses saate poseerida vanaaegsetes riietes (retropildid) või lasta kunstnikul endast pilti joonistada ning osta ka suveniire. Samuti on teil võimalik lõbusalt aega veeta väikestes lõbustusparkides, kartodroomil, mängida minigolfi või bowlingut. Õhtul võite mõnusalt aega veeta diskol või ööklubis.

Albena – see on päikesepaistelised rannad ja kristalne meri. Siin leidub meelelahutust igale maitsele.

 

Svjatoi Vlas

Svjatoi Vlas on üks Bulgaaria kõige nooremaid kuurorte. See kaunis rannikuasula (ligikaudu 3000 elanikku) asub Päikeserannast viis kilomeetrit põhjas, Nesebari linnast üheksa ja Burgasest 38 kilomeetri kaugusel. Svjatoi Vlas, suurepärane kuurort, ranna ja mere imeline kooslus mäejalamil, on muutunud viimastel aastatel üheks kõige kaasaegsemaks suvepuhkusepaigaks mere ääres. Stara Planina mäeahelik ulatub paiguti peaaegu et rannani välja.

Kuurort on hakanud hoogsalt arenema viimastel aastatel. Sinna on ehitatud täiesti uusi hotelle ning laiendatud infrastruktuuri.

Kliima on selles piirkonnas erakordselt tervislik, mäenõlvad, mets, meri ja supelrannad aga suurepärased ja kõige eelistatumad paigad puhkamiseks ning lõõgastumiseks. Liivarannad (kogupikkuksega 1,5 km) paiknevad arvukate suplemiseks mugavate lahtede kallastel.

2007. aastal sai valmis jahisadam Marina – suurim jahisadam Bulgaarias, mis pakub purjetamishuvilistele kõike vajalikku unustamatu suvepuhkuse veetmiseks. Siin on võimalik rentida või isegi osta purjejahte. 

Svjatoi Vlas on vaikne ja rahulik kuurort, kuid selle lähedus Päikeserannale võimaldab turistidel saada unustamatuid elamusi ka suvisest ööelust. See kõik muudab kuurordi sobivaks puhkusepaigaks nii lastega peredele kui ka neile, kes tahavad mitte ainult puhata, vaid ka lõbutseda, külastades naaberkuurordi klubisid ja diskoteeke.

 

Sozopol

Maaliline iidne kuurortlinn Burgasest 35 km lõuna pool. Selle esialgu Apollonia nime kandnud linna rajasid Mileetose kreeklased IV sajandil e.m.a. jumal Apolloni auks. Linn jaguneb poolsaarel paiknevaks vanaks osaks ja uuslinnaks. Vanalinn võib uhkeldada hulga ajaloomälestiste, käänuliste sillutatud tänavate, iidsete kirikute, traditsiooniliste elamute, kauni pargi ja kalasadamaga. Siit leiate laia valiku restorane, kohvikuid ja baare, mis paiknevad panoraamse vaatega kaljusel rannikul. Sozopolis on mitu liivaranda, mida raamistavad kaljused neemed. Tänu sellisele õhkkonnale meelitab linn ligi kirjanikke, kunstnikke, näitlejaid, luuletajaid ja muid loovisikuid. Igal aastal korraldatakse siin nüüdisaegse kunsti festivali Apollonia. 

 

Balchik

Kaunis kuurortlinn 40 km kaugusel Varnast ja 7 km kaugusel Albenа kuurordist. Paigale annavad maalilise ilme valged lubjakivikaljud, käänulised tänavad ja punaste kivikatustega majad, mis otsekui amfiteatrina merre laskuvad. Balchik võib uhke olla oma ajaloo üle: linna asutasid kreeklased III sajandil e.m.a. Selle esialgne nimi oli Dionysiopolis, nüüdne nimekuju Balchik aga tuleneb bulgaaria vürsti Baliki nimest, kes valitses seda piirkonda XIV sajandil. Linna peamiseks huviväärsuseks on botaanikaaed (Balkani poolsaare suurim ja Euroopas suuruselt teine). Selle territooriumil paikneb väike loss – Rumeenia kuninganna Maria suveresidents, niinimetatud „Vaikne nurgake“. Balchikis on mitu supelranda, rannapromenaad lugematute restoranide ja baaridega ning jahisadam.

Hea teada

Aeg: Bulgaaria aeg on sama, mis on Eesti aeg.

Elekter: Voolupinge on terves riigis 220 V.

Raha: 1 leev on 100 stotinkat. Käibel on rahatähed 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 leevi ja mündid 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 stotinkat. Välisvaluutast eelistatakse eurosid ja USA dollareid. 1 euro = 2 leevi. Raha saab vahetada pangas või arvukates valuutavahetuspunktides, mitmed neist töötavad ilma puhkepäevadeta. Reisitšekke saab pangast osta. Pangas ja suures hotellis on võimalik ka krediitkaardilt raha võtta.

Jootraha: Bulgaarias on kombeks anda restoranis, kohvikus, baaris ja taksos jootraha, kui olete teenindusega rahule jäänud. Tavaliselt on see 10% teenuse hinnast. Ka hotellis on tavaks väikest jootraha anda.

Kauplused: Kauplused on lahti esmaspäevast reedeni kella 10.00 – 20.00 ja laupäeval 8.00 – 14.00.

Pangad: Pangad on avatud esmaspäevast reedeni kella 8.00 – 11.30 ja 14.00 – 18.00, laupäeval 8.30 – 11.30.

Ostud: Bulgaaria nahkesemed, roosiõli, puulõiked, vaibad, kööginõud, väljaõmmeldud rõivad ja pluusid, rõõmsavärviline keraamika ja mitmesugused käsitööesemed on laialt tuntud. Veini Melnik hinnatakse kogu maailmas, samuti bulgaaria konjakit. Tund või kaks Varna kauplustes ja kaubamajades annab ettekujutuse käsitöömeistrite rikkalikust toodangust. Ka tänavakunstnike juures tasub peatuda: võite leida soodsa hinnaga hea töö. Eksootiliste meenete leidmiseks tuleks siiski poodi minna – sealt leiab poolvääriskividest ehteid, või külastada Bulgaaria Kunstnike Liidu kauplusi.

Joogivesi: Kraanist vett juua võib, kuid ei soovitata. Gaseeritud ja gaseerimata mineraalvett saab osta igast baarist, restoranist või kauplusest.

Transport: Ühistranspordi pileteid ostetakse bussijaamast või otse bussist. Kõikides taksodes on olemas arvestid. Sõidu maksumus sõltub sõidu ajast (öösel ja puhkepäevadel on suurem tariif). Taksot võib kutsuda hotellist, teatades oma soovist administraatorile. Mõnedest hotellidest võib rentida autot.

Autorent: Autorendi punktide aadressid küsige oma giidi käest. Autorendi hind on alates 30 EUR/ööpäev. Eesti juhiload kehtivad ka Bulgaarias. Lugege tähelepanelikult autorendi lepingut.

Turvalisus: Bulgaaria kuurortides on turvalisus tagatud. Vaatamata sellele soovitame hoolitseda oma raha ja dokumentide eest, mitte kanda suuri rahasummasid oma käekotis või taskus. Igast hotellist on võimalik rentida seifi. Isikuttõendavate dokumentide kadu toob endaga kaasa mitte ainult teie aja raiskamist formaalsuste täitmisele, kuid ka materiaalset kulu dokumentide taastamiseks.

Käitumise normid ja reeglid: Hotellitoa võtme peab jätma hotellist lahkudes vastuvõtuletti. Võtme kaotamise korral tuleb maksta trahvi. Hotellirätikuid ei tohi viia hotellitoast välja.  Samuti ei tohi hotelli restoranist toitu välja viia.

Rannad: Kõik Bulgaaria rannad on liivarannad. Sissepääs randa on tasuta. Enamik randu on valve all. Lamamistoolid ja päikesevarjud on lisatasu eest, lamamistooli või päikesevarju üür maksab umbes 2,5 EUR/ööpäev. Soovitame osta päikesevarju või lamamistooli kohapealt või võtta endaga kaasa. Kui rannas on punane lipp, see tähendab, et ujumine on keelatud!

Pidustused: Rahvusvaheline folkloorifestival Koprivnitsa toimub iga viie aasta järel, osalejaid on tavaliselt 4 tuhande ümber. Tuntud on ka Perniki festival, kus pärimuslikke maske ja kostüüme kandvad osalejad esitavad vanu tantse kurjade vaimude eemale peletamiseks ja hea viljasaagi kindlustamiseks. Kevadeti korraldatakse Rodopi mägedes kevade auks pidustusi. Roosifestival koos rahvalaulude ja -tantsudega toimub juuni esimesel pühapäeval Kazanlakis ja Karlovos.

 

Vaatamisväärsused ja kohad, mida külastada:

 

- Delfinaariumit, mis on ainukene Bulgaarias

- Endise Rumeenia kuninganna Marie suveresidentsi Balchik’is, mis on tuntud ilusa pargi ja suurepärase botaanikaaia poolest, kus on võimalik imetleda hiiglaslikke kaktuseid

- Ropotamo looduskaitseala

- Lõbus ja eksootiline jaanalinnufarm

- Loodusnähtus "Stone Forest" - kivimets, mis on tekkinud 50 mln aastat tagasi

- Iidne "Aladja klooster“, mis on raiutud kaljusse munkade poolt 13-14 sajanditel

- Madara Ratsumees - iidne arheoloogiline mälestis, ainulaadne monument Euroopas

- Keskaegse Bulgaaria pealinn - Veliko Tarnovo, „Tsarevets’i“ linnus ja Etara omapärane käsitööliste linn

- Iidsed linn-muuseumid Nessebar ja Sozopol – romantilised, tuhandeaastase ajalooga

- Bulgaaria pühamu - Rila Klooster - bulgarite rahvusliku uhkuse sümbol oma unikaalsete freskodega

 

Unustamatud on folklooriõhtud „nestinar“i – tantsud hõõguvatel sütel, romantilised merereisid  laeval või jahil, põnev Maasturisafari - ekstreemspordi armastajatele.

 

Köök

Rahvustoit, mida peaks kindlasti maitsma:
 
“Šopskij” salat (tomatid, kurgid, brõnsa (bulgaaria juust, mida valmistatakse lamba või lehma piimast), petersell, oliivid;
Giuveč (lihatoit juurviljade, kartuli ning rjaženka-hapupiimaga;
Kebab (eri lihasordid juurviljadega);
Kiufteta (praetud lihakotletid);
Miš maš (munad tomatite, pipra ja brõnsaga);
Musaka (jahvatatud liha kartuli, munade ja baklažaanidega);
Sarmi (liha- või riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes);
Tarator (külm hapupiimasupp kurkide, või ja maitseainetega);
Imambajaldy (baklažaanid erinevate juurviljade ja lihaga);
Lambajuust ja kollane juust, mida serveeritakse küpsetatult ja paneerituna;
Kaškava (kollane brõnsa);
Banica (taigen brõnsa ja lihaga);
Кrem caramel (piima- ja munakreem).

Bulgaaria joogid:
Vein.  Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid, mis on säilinud tänapäevani. Juba 8000 aastat tagasi valmistasid Bulgaaria elanikud veini ja kõikidel pidudel näitavad bulgaarlased ülesse suurt austust veini vastu.
Kuid kõige erilisem päev bulgaarlastele on 14. veebruar - juba muistsest ajast saadik tähistatakse sellel päeval viinamarjakasvataja ja veinimeistri päeva – „Trifon Zarezan”.
Kõige tuntumad on veinid, mida valmistatakse kohalikest viinamarjasortidest: Mavud, Pamid, Dimiat, Muskat, Melnik, Evsinograd. Euroopa sortidest valmistatakse Merlot, Cabernet, Traminer, Rkatsiteli jpt;
Rakia. Bulgaarias võib maitsta ka erilisi rakia sorte – puuviljarakiat, grapirakiat ja ouzut;
Mastikа (aniisiviin). Magusamaitseline aniisilõhnaga viin.

Riiki sisenemine

Eesti pass

 

NB!  Piiril tuleb nōudmise korral esitada kehtiv reisikindlustus.
*Kui reisib alla 18 a.laps ühe vanemaga, on vajalik reisile kaasa võtta teise vanema poolt notariaalselt kinnitatud reisiluba (inglise keeles). Piiriületusel võidakse küsida  saatjana reisivalt täiskasvanult lapse mõlema vanema volitust.

 

Saab reisida nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Dokument peab kehtima kogu reisi vältel sh. tagasilennul.

 

Välismaalase (hall) pass, elamis- ja tööluba

 

Alates 19.01.2007 ei vaja enam määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on  välismaalase pass (nn. hall pass) ja elamisluba, viisat sissesōiduks Bulgaariasse ja viibimiseks kuni 90 päeva poolaasta kohta juhul, kui ei asuta tööle.

Viisanōudest vabastamise alus on EL määrus nr. 539/2001 muudatus määrusega nr. 1932/2006 21.12.2006.

Piiril tuleb nōudmise korral esitada kehtiv reisikindlustus ja Bulgaarias viibimise finantseerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

Pikema viibimise vōi tööleasumise puhul on endiselt vajalik Bulgaaria viisa.

NB! Piiril tuleb nōudmise korral esitada kehtiv reisikindlustus.

NB! Reisile minnes arvestage palun, et igal reisijal halli passiga peab olema ID- kaart kaasas! ID kaart on vajalik kaasa võtta ka juhul, kui passis on olemas Eesti elamisluba.

 

Hall pass-reisidokumendi väljaandmise aeg ei tohi olla vanem kui 10 aastat. Juhul kui dokument on vanem ei ole võimalik antud dokumendiga Bulgaariasse reisida!

 

Vene föderatsiooni (punane) pass + elamisluba Eestis

 

Vene kodanikud, kellel on olemas pikaajaline elamisluba Eestis, saavad reisida Bulgaariasse ilma viisata ning viibida seal maksimaalselt kuni 90 päeva 6 kuu jooksul. Nõuded dokumentidele:

- pass, kehtiv vähemalt 3 kuud riiki sisenemisel

- kehtiv Eesti ID kaart (originaal)

- edasi-tagasi piletid

- majutuse kinnitus

- piisavad rahalised vahendid, umbes 50 eurot päevas, inimese kohta

- tervisekindlustus kogu reisi perioodiks

 

Pikema viibimise või tööleasumise puhul on endiselt vajalik Bulgaaria viisa.

 

Vene pass-reisidokumendi väljaandmise aeg ei tohi olla vanem kui 10 aastat. Juhul kui dokument on vanem ei ole võimalik antud dokumendiga Bulgaariasse reisida!

 

NB!  Kõik reisijad, kes ei oma Eesti Vabariigi passi peavad Eestist reisides kaasa võtma oma ID kaardi. ID kaart on vajalik kaasa võtta ka juhul, kui passis on olemas Eesti elamisluba.

 

Eesti Euroopa Liiduga Ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse Asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda teiste Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide - Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Liechtensteini, Luksemburgi, Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Taani, Tšehhi, Ungari - ning Šveitsi Konföderatsiooni territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Lisaks ülalloetletud riikidele võivad Eesti kodanikud isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel reisida ka Horvaatiasse, Makedooniasse ja Serbiasse. Loetletud riikides on Eesti kodanikel võimalik viibida kuni kolm kuud.

 

Bulgaaria saatkond Helsingis:

EESTI SAATKOND SOFIAS:

Suursaadik REIN OIDEKIVI

26/30 Bacho Kiro

1000 Sofia, Bulgaria

Tel.: +359 2 937 9900

Faks: +359 2 937 9909

e-mail: Embassy.Sofia@mfa.ee

www.sofia.vm.ee

 

Bulgaaria saatkond Tallinnas:

Suursaadik T.E. Hr. Petio Dimitrov Petev

Lauteri 5

10114 Tallinn

Tel. +372 64 80 388

faks +372 64 81 110

E-mail: bulgarianembassy.tallinn@yahoo.com

*Reisikorraldaja: TEZTOUR / NOVATOURS

bottom of page