Djerba saar
Djerba saar – omaette maailm Tuneesias
Homeros kirjeldab „Odüsseias“ Djerba saart „lootosesööjate“ maana. Aegade vältel on see eriline Tuneesia piirkond kokku puutunud paljude Vahemere rahvastega – berberite, kartaagolaste, kreeklaste, roomlaste, vandaalide, bütsantslaste, hispaanlastega. Saarel on iidse juudi kogukonna juured, see rahvusvähemus elab Djerbal tänaseni. Hiljem jõudis siia islam, saart on valitsenud ka prantslased
Kogu see rahvaste sümbioos on muutunud saare Vahemere kordumatuks lootoseõieks – imeilusate randade, palmide, eripäraste hotellide ja omapärase Põhja-Aafrika vaimsusega.
Djerba saar on üks parimaid paiku Tuneesias, kuhu linna- ja kuurordikära eest põgeneda. Saare suurimas linnas ja mitteametlikus pealinnas Houmt Souk`is on säilitanud hubaste poekeste ja restoranidega rahulik vanalinn. Paljud suunduvad Djerbale saarele rannapuhkust nautima. Siin saate lisaks inimtühjades, palmidega ääristatud randades suplemisele ka lohesurfi proovida. Just Djerba saar on üks Tuneesia suurimaid lohesurfi ja teiste veespordialade keskusi.
Djerba on Tuneesia lõunapoolseim kuurordiala, mistõttu hellitab kliima siin kõige enam päikeseliste päevade ja soojaga. Aastas on saarel võimalik nautida üle 3200 tunni päikesepaistet. Vahemere veetemperatuur saare ümbruses kõigub 15 ºC-st talvel 28 ºC-ni suvel. Ideaalne aeg puhkuseks Djerba saarel on oktoober ja november, õhutemperatuur 20–23 ºC, merevesi 25 ºC .
Lisaks Houmt Souki linnale on Djerbal veel mitmed kuurortasulad. Midoun on kõige rahvarohkem kuurort, Ajimi linnal on praamiühendus Tuneesia mandriosaga. Saarel on ka oma lennujaam, millest on pärast Tuneesia taasiseseisvumist saanud selle rahuliku nurgakese turismivärav. Kuigi saar on küllaltki tihedalt asustatud, on turismitaristu siin alles loomisjärgus. Seepärast pakub Djerbal turistidele meelelahutust ja teenuseid peamiselt rikkalik uute hotellide võrgustik. Saarelt leiate nii luksusest säravad araabia stiilis „kõik hinnas“ toitlustusega hotellid kui ka lõbustuste, huvitava ekskursioonivaliku ja laiade valgete liivarandadega kuurordihotellid.
Lisaks suurepärastele hotellidele on Djerba saarele rajatud ka suur spaakeskuste võrgustik, kus lisaks tavapärastele tervistavatele ja lõdvestavatele protseduuridele, saab nautida Tuneesiale ainuomast talassoteraapiat. Djerbal on ka golfiväljakud, kus saavad meeldivalt aega veeta nii algajad kui ka edasijõudnud golfimängijad.
Kultuurihuvilistele pakub elamuse Guellala linnakese, mida kutsutakse ka saare keraamikapealinnaks. Guellalas on ajaloomuuseum, mis tutvustab saare tavasid (pulmad, ümberlõikamistseremooniad, käsitöökeraamika) ja kultuuri, võimaldades lähemalt tutvuda Djerba mitmetest kultuuridest läbipõimunud rikkaliku ajalooga.
Djerba saare avastuspark
See on üks saare peamisi meelelahutusi, mis on mõeldud kogu perele ning neile, kes soovivad Djerba kultuuri ja loodust paremini tundma õppida. Siit leiate lisaks saare kultuuripärandi muuseumile ka suure krokodillifarmi, kus elab üle 400 suure Niiluse krokodilli. Pargi muuseumis tutvute saare kultuuriga, Tuneesia ajaloo ja traditsioonidega, saate aimduse kogu araabia maailma religioonist, traditsioonidest ja pärandist. Krokodillifarmis saate palju rohkem teada ühest maailma vanimast roomajast – hiiglaslikust Aafrika krokodillist.
El Jemi amfiteater
El Jemi amfiteater on uskumatult hästi säilinud Rooma impeeriumi pärand, mis tuletab meelde vanade roomlaste mõju Põhja-Aafrikale. Siin võib ehitist mitte üksnes väljastpoolt silmitseda, vaid ka mööda koridore areenile suunduda, nagu tegid sadu aastaid tagasi gladiaatorid. Ka võib tõusta päris amfiteatri tippu ning kujutada ette inimesi täis Colosseumi ja gladiaatorite raevukat võitlust. Kaasajal kuulub El Jem UNESCO kultuuripärandisse. Amfiteater rajati 250. aasta paiku m.a.j ja mahutas 35 000 vaatajat. Just siin toimusid kuulsa filmi „Gladiaator“ võtted.
Tuneesia pealinn Тunis
Samanimelise järve ääres asuv Tunis sai riigi pealinnaks 1956. aastal. Tunis on väga modernne linn, täis sagimist ja keevat elu. Selles linnas on tänapäev põimunud ajaloo ja vanade kommetega ning araabiamaade koloriit euroopalike tavadega. Tunises on nii moodsad autoteed, metroo kui ka uhked hotellid, restoranid ja muuseumid. Tunise ülikool on vaid pisut noorem Oxfordi omast. Tunise kitsaste tänavatega vanalinna – medina’t – ümbritsevad kõrged müürid. Vanalinnas meelitavad teid ligi astuma vanad mošeed, värvikirev turg ning pisikesed poekesed. Linna esimesed hooned kerkisid XIII–XV sajandil.
Kartaago
Kunagi oli Kartaago üks maailma suurimaid ja võimsamaid linnu. See oli Kartaago tsivilisatsiooni keskus, mis esimesel aastatuhandel e.m.a kasvas Foiniikia kolooniast tervet Vahemerd domineerivaks impeeriumiks. Vandaalide hõimu ilmumiseni kujutas Kartaago endast ainsana reaalset ohtu Rooma impeeriumile. Siiski hävitasid roomlased Kartaago Puunia sõdade ajal 146. aastal e.m.a ja taastasid selle Rooma linnana. Hiljem vallutasid linna araablased. Pikkade aastasadade jooksul oli linn maha jäetud, kuni see lõpuks XX sajandil rannaäärse rajoonina pealinn Tunisega ühendati. Esmakordselt uuriti Kartaagot 1830. aastal, hiljem rajati Kartaago rahvusmuuseum. Kartaago varemed on üheks muljetavaldavamaks mälestiseks Foiniikia impeeriumi kunagisest suursugususest.
Sidi Bou Said
XIII sajandil Manaro mäe otsa rajatud linn meelitab külastajaid oma ilu ja arhitektuuriga. Ebatavalist muljet süvendavad valgeks ja siniseks (uksed ja aknaluugid) värvitud majad. Ei ole ime, et kunstnikud ja muud loomeinimesed, kes siia kogu maailmast kokku sõidavad, seda romantilist kohta on armastama hakanud. Linna nimetatakse koguni Tuneesia Montmartre'iks. Ka tänapäeval meelitab linn turiste oma erilise iluga. Selle valge linna tänavail, mida ääristavad hiiglaslikud kaktused ja apelsinipuud, on tore jalutada. Tänaval hõljuvad meeldivad lõhnad meelitavad sisse astuma mauride kohvikutesse. Manaro mäe otsast võib koguni Tunist näha.
Dougga
Kartaagost mitte vähem muljetavaldavad iidse linna varemed. Selle arheoloogilise paiga pindala on 65 ha. Dougga oli Numiidia berberite kuninga linn, mille hiljem vallutasid üksteise järel puunlased (kartaagolased), roomlased ja Bütsantsi impeerium. See on erakordne paik. Dougga üheks tuntuimaks monumendiks on suur ja hästi säilinud amfiteater, aga huvi pakuvad ka ülalinna varemed, saunad, kaared, turuväljak ja koosolekuplats, villad, Puunia mausoleum, Saturnuse, Mercuriuse ja Minerva pühamud ning palju muud. 1997. aastal lülitati Dougga kompleks UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Djerba
Djerba on Tuneesia kõige suurem saar ja riigi kõige lõunapoolsem kuurort, mida nimetatakse ka Vahemere pärliks või Tuneesia Tahitiks. Imeilus loodus loob siin romantilise õhkkonna. Legendi järgi, mida kasutas oma loomingus Kreeka laulik Homeros, on just Djerba saar see koht, kuhu Odüsseus Trooja sõjast naastes seitsmeks aastaks pidama jäi. Saarel on 213 mošeed, kohalikke muslimeid võib aga eeskujuks seada tolerantsuse poolest teiste religioonide esindajate suhtes. Siia on elama asunud ka juudi kogukond. Ühe legendi järgi saabusid kohalikud juudid siis, kui Jeruusalemm vallutati. Paljud suunduvad Djerba saarele selle randu nautima. Siin saab mitte ainult tühjadel, palme täis kasvanud randadel supelda, vaid ka lohelaudu proovida. Just Djerba saar on üks Tuneesia suurimaid lohesurfi ja teiste veespordialade keskusi.
Kairouan (Al-Qayrawan)
Kairouan asub Tuneesia kirdeosas. Linna rajasid 670. aastal araablased. See oli esimene islamilinn Tuneesias. Kairouan asus tähtsate kaubateede ääres. Linna loomise kohta on legend, et Araabia väejuht Okba inb Nafi leidnud allikast kuldse kannu, mis oli mitme aasta eest Meka allikal kaduma läinud. Seetõttu kuulutati linn pühaks.
IX sajandil sai Kairouan riigi pealinnaks. Keskaegne Kairouan kujunes kogu Põhja-Aafrika islami ja Koraani õpetuse keskuseks ja pühaduselt kolmandaks linnaks Meka ja Medina järel. Linna suurim mošee on nime saanud Araabia väejuhi järgi. See on kõige vanem ja erilisem mošee terves Aafrikas. Muslimid usuvad, et palverännakut Mekasse võib asendada seitsme külastuskorraga Kairouani mošeesse. Mošee siseõue ehivad Roomast ja Bütsantsist toodud kaunid marmorsambad.
Kairouani loetakse ka vaipade, ent mitte Pärsia, vaid Araabia vaipade pealinnaks. Kairouan on tuntud ka kui Tuneesia maiustustepealinn. Ehkki erilisi Tuneesia küpsiseid saab maitsta terves riigis, kinnitavad linnaelanikud, et Kairouanis on need parimad.