Türgi Riviera
Türgi Egeuse ja Vahemere rannik on õnnistatud pea aastaringse päikesepaiste ja pikkade laugete liivarandadega. Valdavalt kaitseb rannikut põhjatuulte eest Tauruse mäeahelik, mis on kaetud kargete seedri- ja männimetsadega. Õhk on tervislik, kasulik ja ütlemata mõnus hingata.
Kogu rannajoont Egeuse mere kuurortidest kuni Antalya lahe puhkekeskusteni nimetatakse Türgi Rivieraks või ka Türgi türkiisrannikuks.
Turismibuum ei ole kogu sellest ilust mööda vaadanud. Ranniku ilme on viimase 20 aasta jooksul tundmatuseni muutunud. Unised külakesed on muudetud rahvusvahelisteks luksuskuurortideks, kuhu kerkib aina uusi fantaasiaküllaseid puhkekeskusi.
Türgi türkiisranniku hotellid on puhkekeskused, klubid, puhkekülad, mis pakuvad oma klientidele kõikehõlmavat ajaveetmist ja tavaliselt ka piiramatut hulka hinna sisse kuuluvat sööki-jooki. Võib julgelt väita, et parema hinna-kvaliteedi suhtega puhkust on mujalt raske leida.
Valitsev kontseptsioon on ULTRA ALL INCLUSIVE (VÄGAGI KÕIK HINNAS). Mida võiks tõlkida: naudi sööki ja jooki ja aktiivset puhkust, millal tahad, kuidas tahad ja just täpselt nii palju, kui tahad.

Puhtad rannad

Sinise lipu kategooriaga Türgi rannad: 2012. aastal avaldati Istanbuli Lutfi Kirdar kongressikeskuses Sinise lipu autasustamise tulemused. Sinine lipp on rahvusvaheline autasu, mis omistatakse igal aastal alates 1987.a. randadele ja sadamatele, kus vesi vastab kõrgetele kvaliteedistandartidele ning on ujumiseks ohutu.
Sinise lipu autasu saanud paikade ja rajatiste arv Türgis on aastaga kasvanud 9,5% võrra – praeguseks on Türgis 335 randa ja 19 sadamat. Vastavalt neile andmetele on Türgi  Sinise lipu kategooria randade arvu järgi neljandal kohal maailmas.
Enamus nendest randadest asuvad Antalya piirkonnas – 190 randa. Tavaliselt jagunevad  autasud Türgi lõuna- ja lääneranniku vahel.
On olemas ka kaks Istanbuli kesklinnast kõige kaugemas rajoonis – Siles –asuvat  autasustatud randa.
Sinise lipu kriteeriumitele vastavate randade ja sadamate täisnimekiri asub siin - www.mavibayrak.org.tr

Vahemaad
Vahemaad Antalya ja Türgi tähtsamate linnade ja sihtkohtade vahel:
Antalya – Ankara 580 km
Antalya – Dalaman 400 km
Antalya – Istanbul 725 km
Antalya – Kapadookia 536 km
Antalya – Pamukkale 231 km
Antalya – Marmaris 435 km
Vahemaad Antalya ja Türgi Riviera kuurortide vahel:
Antalya – Lara 15 km
Antalya – Belek 30 km
Antalya – Side 65 km
Antalya – Alanya 130 km

Ilm Türgi lõunarannikul on kadestamisväärselt vahemereline. Talved on üldiselt pehmed ja vihmased.

Ühtsest Türgi kliimast rääkida ei saa, kuna riigi eri regioonides on kliima isesugune. Türgi rannikualadel mõjutab ilma meri, seetõttu on sealne kliima mahedam. Riigi keskosas ja mägedes valitseb mandriline kliima. Rannaäärsetel aladel on suvi kuiv ja kuum. Türgi põhjapiirkondades, iseäranis Musta mere äärsetel aladel ei ole suved nii kuumad kui Egeuse mere kaldal. Juulikuu keskmine õhutemperatuur Musta mere ja Marmaara mere äärsetel aladel on 22–24°C, Vahemere rannikul 25–32°C, Anatoolia kiltmaal aga üle 30°C. Kõige vähem sademeid esineb maist oktoobrini (välja arvatud Vahemere rannikualadel).
Kevad suure õitsemisega saabub veebruaris ja suvist ilma võib eeldada juba alates aprillist.
Aasta vihmaseim ja külmim kuu on jaanuar, mil keskmine temperatuur jääb 12 kraadi kanti, kuumimad kuud on juuli ja august keskmiselt 32-33 soojakraadiga.
Kesksuve hõõguvat kuumust leevendab värske meretuul.
September ja oktoober on sametiselt pehmed - päike ei kõrveta enam suvise kirega, aga meri on ikka veel väga soe. Hooaeg hääbub oktoobri lõpus, tavaliselt jagub suvist soojust veel novembrissegi.

                                mai    juuni   juuli   august   sept.   okt.
Õhk päeval                 25     28     32       32         30       27
Õhk öösel                  14     17     21       22         18       14
Merevesi                    20     22     27       27         25       24



Vaata Türgi ilma reaalajas siit:
 

Leib
Türgis süüakse palju valget leiba (saia). Kebabirestoranides serveeritakse grillitud liha köögiviljade ja leivaga.
Liha kõrvale pakutav leib on tihti otse ahjust võetud. Kartulit, riisi ja makarone süüakse rohkem pajaroogade koostisosadena, mitte liha kõrvale serveeritult nagu meil Eestis.
Ekmek- tavaline leib
Pide- õhuke lapik leib, mille peale pannakse erinevaid katteid. See on põhimõtteliselt türgi pitsa
Simit- seesamiseemnetega rõngassai
Börek- juustu või lihatäidisega kihiline pannkook türgi moodi
Supid on türklaste seas väga armastatud. Türklased söövad suppi tihti hommikueineks. Kuumadel suvepäevadel pakutakse tihti külma jogurtisuppi. Proovige kindlasti imemaitsvat tomati- ja läätsesuppi.
Salatid valmistatakse värsketest või hautatud köögiviljadest. Levinum salatikaste on oliiviõli, sidrunimahl või granaatõunakaste. Köögiviljadest toitu valmistades on peamiseks komponendiks kas baklažaan või suvikõrvits, millele lisatakse tomatit, paprikat, rohelist pipart ja sibulat. Baklažaan on türklaste armastatuim köögivili, sellest valmistatakse lugematul arvul erinevaid roogi. Rahvasuu räägib, et neiu, kes ei oska baklažaanist valmistada vähemalt 100-t erinevat rooga jääb kindlasti vanatüdrukuks.
Dolma´deks nimetatakse täidetud köögivilju. Nimi tuleneb tegusõnast doldurmak, mis tähendab tõlkes "täitma". Dolmasid tehakse erineval moel. Köögivilja täidise põhikomponendina kasutatakse kas liha või riisi. Dolmasid valmistatakse baklažaanist, suvikõrvitsast, tomatist, paprikast, piprakaunast, kapsa- ja viinamarjalehtedest. Armastatuim dolma on riisitäidisega roheline pipar.
Meze on valik külmi ja kuumi suupisteid, mida süüakse enne põhirooga. Kindlasti kuuluvad meze´sse ka maitsestamata jogurti baasil valmistatud dipikastmed, mis maitsevad suurepäraselt. Türgit võib pidada jogurti sünnimaaks ning seda osatakse siin imehästi valmistada.
Liharoad
Liha valmistatakse sajal erineval viisil: grillitult, küpsetatult, keedetult, hautatult ja praetult. "Rahvuslihaks" peetakse lammast- see maitsebki siin paremini kui kusagil mujal. Põhjuseks erilised ja väga mitmekesised hõrgud taimed, mida siinsed lambad söövad. Palju pakutakse ka kana- ja loomaliha. Sealiha siin ei sööda.
Tõeliseks rahvusroaks on kebab, mille valmistamiseks kasutatakse reeglina veiseliha, mõnedes regioonides ka lambaliha. Kebabil on nagu heal lapsel palju erinevaid nimesid, mis peamiselt viitavad valmistusviisile.
Sis-kebab on vardas grillitud lihakuubikud.
Döner-kebab on suur lihakäntsakas, mis pannakse grillima pöörlevasse vardasse ning mille pealmisest küpsenud kihist lõigatakse terava noaga õhukesi viilakaid.
Kebabirestorani nimetatakse türgi keeles kebapci´ks.
Kala ehk balik (balõkk)
Türgi piirneb nelja erinevad merega, ometigi tuleb ligi 90% Türgi kalasaagist vaid ühest neist- Mustast merest. Türgi Vahemere ja Egeuse mere rannikualad ei ole kahjuks eriti kalarikkad ning kuivõrd siin asuvad põhilised turismipiirkonnad, siis on kalaroogade hinnad restoranidest suhteliselt kõrged. Kala lihtsalt ei ole piisavalt.
Mereandidest armastatakse ka süüa merekarpe, krevette, vähilisi, kaheksajalga ja kalmaari.
Magustoidud ehk Tatlilar (tatlõlar)
Türklased on suured maiasmokad, nad ei jäta kasutamata võimalust tähistada iga sündmust maiustustega. Reeglina on magustoidud meie maitsele liiga magusad. Tüüpiline maiuspala on halvaa, kuid kõige sagedamini süüakse magustoiduks värskeid puuvilju. Kevadel valmivad maasikad, millele järgnevad kirsid ja aprikoosid. Suvel valmivad virsikud, arbuusid ja melonid, hilissuvel mitut sorti viinamarjad, viigimarjad, ploomid, õunad ja pirnid. Talvepuuviljad on apelsinid, mandarinid ja banaanid.
Magustoitudest armastatakse ka erinevaid pudinguid ja piimadesserte. Lisaks süüakse veel palju erinevaid magusaid küpsetisi. Eriti armastatud on baklava´d ehk imeõhukesest taignast valmistatud küpsetised, mis võivad olla pähklitäidisega või kreemiga ning mis peale küpsetamist veel siirupiga üle valatakse. Vastavalt täidisele, kujule jms on baklava sortidel erinevad nimed nagu sultan või ööbiku pesa vms.
Tuntud maiustus on lukum, mida Kreekas tuntakse loukumi nime all. Need maiustused on valmistatud pehmetest pärmitükkidest õlis ning kastetud omakorda siirupisse.
Lapsed ja isegi täiskasvanud armastavad väga kitsepiimast valmistatud imemaitsvat jäätist, mida hoitakse erilistes metalltünnides. Jäätist serveeritakse koos baklava või teiste maiustustega ning puistatakse üle pistaaatsiapähkli puruga.

Joogid
Kohv on Türgis külalislahkuse sümboliks. Paljudesse keeltesse levinud sõna kohv tuleneb türgikeelsest sõnast "kahve". Ehkki jook on tegelikult pärit Etioopiast, jõudis ta XVI sajandil Euroopasse just Türgi kaudu.

Tee (cay)- türklased joovad teed palju rohkem kui kohvi. Teed serveeritakse väikestest teeklaasidest, mitte kunagi tassist. Teed juuakse hommikukohvi asemel ning ka palava ilmaga janu kustutamiseks. Ka pealelõun ane teejoomine rohkete läägete maiustustega on türgi peredes levinud rituaaliks.
Tavalise musta tee kõrval on levinud ka erinevad puuviljateed, nt õunatee (elma cay).

Ayran- karastav ja tervislik hapukas naturaalne jogurtijook, mis on Türgis sama levinud nagu coca-cola lääne kultuuris.
Alkohoolsed joogid
Ehkki koraan keelab alkoholi, on Türgi selles suhtes liberaalne. Alkohoolseid jooke serveeritakse kõikjal. Peamiselt on tegu imporditud jookidega.

Raki on türklaste rahvusjook, 45%-line aniisiviin. Raki maitseb nagu köharohi ja on sisuliselt sama jook nagu kreeklaste ouzo. Veega lahjendatult omandab kahvatu piimja varjundi.

​

Õlu (bira).

Türgis toodetavad õlled on päris hea kvaliteediga. Populaarseim on "Efes". Võrreldes imporditud alkoholiga on hinnavahe märgatav.

Veinid (sarap). Veini on Türgid üllatavalt head. On ju tegemist ühe vanima veinimaaga maailmas. Asjatundjate arvates oli veini sünnikohaks Väike-Aasia praguse Türgi kirdealadel.